Man olu rievdadusohcan máksá?

Ášši gieđahallamis duopmostuolus berrojuvvo riektegeavvanmáksu. Alimus hálddahusrievttis riektegeavvanmáksu lea 610 euro. Rievdadusohcamis márkanrievtti čoavdin áššái máksu sáhttá leat stuorát.

Riektegeavvanmáksu lea seammá stuoris beroškeahttá das, leago sáhka váidinlohpeáššis, váidagis vai badjelmearálaš rievdadusohcamis. Riektegeavvanmáksu berrojuvvo maiddái dalle, go alimus hálddahusriekti ii mieđit rievdadusohccái váidinlobi.

Riektegeavvanmávssu mearri nannejuvvo riekteministeriija láhkaásahusain.

Ášši áššemeannudeaddji mearrida riektegeavvanmávssu. Alimus hálddahusriekti doaimmaha rehkega riektegeavvanmávssu mearrádusa addima maŋŋá.

Goas máksu ii berrojuvvo?

Juos dutnje lea mieđihuvvon riekteveahkki, dus ii berrojuvvo riektegeavvanmáksu. Máksu ii maiddái berrojuvvo, juos alimus hálddahusriekti rievdada rievdadusohcanvuloš mearrádusa du buorrin.

Vearroáššis addojuvvon ovdačoavddus ja márkanrievtti dahkan mearrádusaide guoskevaš rievdadusohcanáššiin máksu berrojuvvo goitge beroškeahttá loahppabohtosis.

Áššiin, maid gieđahallan lea ásahuvvon mávssoheapmin, ii berrojuvvo riektegeavvanmáksu. Dákkár áššit leat ovdamearkka dihtii máŋggat priváhttaolbmo johtuibidjan sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaide guoskevaš áššit, vuođđoáigáibohtui guoskevaš ášši, mánáidsuodjalanlága ja mielladearvvašvuođalága mieldásaš áššit, riikkaidgaskasaš suodjalussii guoskevaš áššit ja lassin almmolaš válggaide guoskevaš áššit.

Juos mávssu bearran livččii čalbmosit govttoheapme, virgeoapmahaš dahje mávssu mearrideaddji virgeolmmoš sáhttá ovttaskas dáhpáhusas mearridit, ahte máksu ii berrojuvvo.

Riektegeavvanmáksui guoskevaš njulgengáibádus

Juos gávnnahat, ahte mávssu mearrideames lea geavvan feaila, sáhtát gáibidit dasa njulgema mávssu mearridan áššemeannudeaddjis guđa mánu siste mávssu mearrideamis.

Doaimmat ákkastallojuvvon njulgengáibádusa alimus hálddahusriektái mearreáiggi siste.

Ovddasvástádus nuppi oassebeali riektegeavvangoluin

Riektegeavvama oassebeallái sáhttet šaddat golut ovdamearkka dihtii veahki bálkká máksimis, njálmmálaš gieđahallamis, mátkkošteamis ja duođašteaddji bálkkás. Álgovurrosaččat riektegeavvama guđege oassebealli máksá riektegeavvamis alcces šaddi goluid.

Riektegeavvama oassebealli sáhttá maid geatnegahttojuvvot buhttet nuppi oassebeali riektegeavvangoluid ollásit dahje oassái. Priváhttaolmmoš sáhttá geatnegahttojuvvot buhttet virgeoapmahačča riektegeavvangoluid dušše spiehkastatdáhpáhusas, eanaš dalle, go duopmostuollu gávnnaha, ahte son lea geavahan boastut rievtti váidit.

Vai sáhttá oažžut buhtadusa goluin, ferte ovdanbuktit gáibádusa. Juos gáibidat goluid buhttejuvvot, don galggat ovdanbuktit daidda guoskevaš gáibádusa seammás, go doaimmahat váidinlohpeohcamuša ja váidaga alimus hálddahusriektái. Alimus hálddahusriekti sáhttá mearridit goluid buhttejuvvot ollásit dahje oassái.

Gos oaččun riekteveahki?

Ášši gieđahallamii duopmostuolus sáhttá oažžut riekteveahki. Riekteveahkki addojuvvo stáhta váriin olbmui, guhte dárbbaša áššedovdi veahki vuoigatvuođalaš áššis ja guhte ekonomalaš sajádagas dihtii ii nagot ieš máksit dan dikšuma gáibidan goluid.

Riekteveahkkái gullet vuoigatvuođalaš rávven, dárbbašlaš doaibmabijut ja veahkeheapmi duopmostuolus ja eará virgeoapmahaččas ja friddjavuohta ášši gieđahallamii laktáseaddji muhtin goluin nu go riekteveahkkelágas ásahuvvo.

Riekteveahki sáhttá ohcat ášši gieđahallama guđege muttus dan rádjái, go duopmostuolus gieđahallanvuloš ášši lea ožžon lágafámu dahje ášši gieđahallan lea nohkan. Riekteveahkki lea fámus buot riektecehkiin, main ášši gieđahallojuvvo. Spiehkastat ovdalis máinnašuvvon dillái lea badjelmearálaš rievdadusohcan, masa galgá oažžut sierra riekteveahkkemearrádusa.

Riekteveahkki ohccojuvvo riekteveahkkedoaimmahagas. Lassidieđuid riekteveahkis oaččut Riektebálvalusdoaimmahagas.

Juos doaimmat veahkkin

Sádde vejolaš veahki bálkái guoskevaš rehkega riekteveahki elektrovnnalaš áššiiddikšunbálvalussii (ng. Romeo-vuogádat) álo seammá áigge váidinlohpeohcamušain ja váidinčállosiin. Juos ovdanbuvttát rehkega easka dasto, go ášši gieđahallan lea nohkan, alimus hálddahusriekti ii sáhte fásta riektegeavada mielde šat dan muttus mearridit bálkká ja goluid buhttejuvvot. Alimus hálddahusriekti gulaskuddá vejolaš rehkega eanemustá oktii.

Juos du rehkegis leat mielde juo šaddan golut, doaimmat daidda guoskevaš čielggadeami (ovdamearkka dihtii dulkonrehket) dalán oktan rehkegiin. Dulkonrehkegis galget vejolašvuođaid mielde boahtit ovdan čuovvovaš dieđut: su namma, gii dulkojuvvo ja/dahje áššehasnummir, dulkka namma, dulkojuvvon gielat ja dulkoma beaivemearri ja diibmoáigi.

Juos riekteveahkki lea mieđihuvvon iežasovddasvástádusosiin, daga merkejumi oaiveolbmo dohkkeheamis Romeo-vuogádahkii. Doaimmat su cealkámuša rehkegis oktan rehkegiin dahje namuheami das, ahte it veahkkin gáibit oaiveolbmo geatnegahttojuvvot máksit iežasovddasvástádusa.